Heiiii, mina jälle siin!!
Üllatus-üllatus, jälle on vahepeal miljon asja juhtunud ja roosike unustab blogi kirjutamise ära. Tegelt isegi ei unusta, ma ikka vahepeal mõtlen sellele ja siis on hullud süümekad, et miskit uut postitanud pole. Aga nüüd ongi parajalt asju kogunenud, millest kirjutada.
Oleme nüüd ju uues kümnendis. Minuvanuste jaoks on see vist üks kõige tähtsamaid kümnendeid elus. 2010ndad olid justkui intro meie ellu, 2020ndatel lõpetame õpingud, valime karjääri ja ehk alustame pere loomist jnejne. Mina juba tean, et alanud aasta toob mulle nii rõõmu kui kurbust, sest vahetusaasta saab läbi, aga samas on kindlasti uusi põnevaid asju, mis ootavad ees.
Aga nüüd lähme ajas natukene tagasi, novembri teise poolde. Sinna, kus ma viimane kord pooleli jäin😄
18-22. november oli FLEXi vahetusõpilaste jaoks IEW ehk International Education Week ehk “rahvusvahelise hariduse nädal”. Selle nädala mõte on vahetusõpilastel tutvustada ameeriklastele oma koduriiki, nt esitlusi tehes. Mina tegin Eesti kohta koolis 6 esitlust – rääkisin kultuurist, keelest, loodusest, toidust, laulupeost ja muust. Olin veits hirmul nende presentatsioonide pärast, ma ei ole varem niimoodi Eestit esitlenud ja ma ei teadnud, mis õpilased sellest kõigest arvavad. Aga tundus, et mu kooli- ja klassikaaslastele meeldis, nad küsisid mult igasuguseid küsimusi ning sõbrad ütlesid, et neile meeldis väga.☺️
Selle sama nädala lõpus etendus meie kooli muusikal, sellel aastal oli selleks “Elf” ning iseendale suureks üllatuseks olin ka mina laval. Mul küll suurt rolli polnud, olin n-ö massistseenides (kuigi meid polnud üldse nii palju) ning mängisin nii päkapikku/jõuluvana töölist, poodlejat, kontoritöötajat ja kõike, mis ette tuli. Igatahes, see oli tohutult lõbus ja ma pole varem miiiiidagi sellist teinud ja ma nautisin etendusi väga!! Publiku ja endiste teatriringi/muusikalide juhatajate sõnul oli tegemist kõige parema muusikaliga, mis meie koolis on kunagi etendatud. Väga lahe, et sain olla osa sellest🤩
Täitsa novembri lõpus olid tänupühad ja kurikuulus musta reede šopingupäev. Meie läksime selleks ajaks Iowasse, kus elab suur osa perest – vanavanemad, onud-tädid jne. Tänupühade ajal tegime ikka traditsioonilise kalkuniõhtusöögi ja veetsime perega aega. Meie tegime šopingu pigem neljapäeval, mitte reedel, sest siis olevat hullumaja (kuigi minuarust suht juba neljapäeval oli). Ma ei mõista eriti seda “püha”, hull ületarbimine ja raha laristamine. Mis teha, Ameerika värk lihtsalt😃
Tänupühad tõid kaasa mõnusalt puhkepäevi. Üleüldse peale seda, detsembris, oli koolis üsna rahulik, vähemalt minu jaoks. Kuna ma talvehooajal mingit sporti ei tee (sest koss pole päris minu teema ja see oli ainuke normaalne valik), siis oli mul rohkem aega tegeleda muude asjadega. Kord nädalas on meil winterguard’i (ehk colorguard’i) proov, lisaks käisime sõbrannadega iga teisipäev peale kooli loomade varjupaigas kassidega mängimas ja koeri vaatamas ning kodus olen hakanud üsna palju joonistama. Kunstist rääkides, algavaks semestriks tegin väikese tunniplaanimuudatuse ja ärinduse asemel võtan nüüd hoopis maalimistunni.
Detsembris oli meil selline ballilaadne asi nimega Holiday Hop, mida ei anna küll päris prom‘iga võrrelda, aga ikkagi ostetakse ilus kleit ja me läksime sõbranna juurde, et kõik koos end valmis sättida, meiki teha ja aitasime üksteisel soenguid teha.
Lisaks olid ka meil bändiga esimesed kontserdid! Nautisin neid täiega ja ootan juba järgmisi, mis tulevad veebruaris-märtsis.
10. detsembril oli minu n-ö poolsünnipäev. Kuigi meil oli samal õhtul jazzikontsert, otsustasime peale seda minna tähistama ning mu sõbrad olid mulle valmistanud sini-must-valgeid muffineid🥰 Selgus, et oma õigel sünnipäeval pole enam Ameerikas, nimelt saime vahepeal ka tagasitulekukuupäevad – lahkun kodust 4. juunil ja jõuan Eestisse 6. juunil.
Viimasel koolinädalal olid meil semestri lõpueksamid ehk finals week. Eksamid tuleb teha igas aines, niiet paljude jaoks on see üsna stressirohke. Aga minul oli päris eksam ainult hispaania ja prantsuse keeles, ajaloos tegime lihtsalt tavalise kontrolltöö, inka õps otsustas meiega hoopis jõuluteemalisi pilte joonistada, kunstis ja bändis lihtsalt ei anna eriti eksamit teha. Seega minu jaoks olid eksamid väga lihtsad ja sain head tulemused😊
Juhhuuuu, ja 21. detsembril algas meil siis vaheaeg. Vaheaja algus oli natuke nukker, sest minu hea sõbranna Sophia, vahetusõpilane Brasiiliast, läks tagasi koju. Nemad saabuvad jaanuaris ja lahkuvad detsembris. Ta oli üks minu parimaid sõbrantse siin ja hüvastijätupeol valasime ikka mõnusalt pisaraid.
Aga kohe peale seda tulid jõulud jõulud jõulud. Jõululaupäeval käisime kirikus, mis oli omamoodi kogemus, sest ma vist pole kunagi varem jõulude ajal kirikus käinud.
Jõulukingituste kohapealt ütleksin, et sain palju rohkem asju, kui oleks tarvis olnud! Aga eks see ole ikka ameeriklaste värk ja ma ei pane pahaks. Kingituste hulgas oli ka mitmeid väga armsaid asju, mis mulle mälestuseks jäävad.😊
Jõuluvaheajal ma suurt miskit muud polegi teinud kui sõpradega aega veetnud, piparkooke küpsetanud, käisime kaks korda Iowas, pidasime sõpradega uusaastapidu, vaatasin Kersti Kaljulaidi kõnet, olen hullult palju joonistanud ja mõelnud tulevale aastale.
Arvan, et see poolaasta läheb veeeeeeeeelgi kiiremini kui eelmine. Tegelikult just täna/eile, 5. jaanuaril, oli täpselt 5 kuud möödunud päevast mil Ameerikasse saabusin, ja täpselt 5 kuu pärast tuleb päev, mil siit lahkun. Bittersweet, ma ütleks. Nii palju asju on tehtud ja kogetud ja veider on mõelda, et nüüd on üle poole ajast möödas ja lahkumine tuleb lähemale ja lähemale. Okei, ma tean, et ma ei tohiks sellele üleliia mõelda, niiet kirjutan need asjad siia nüüd endast välja😃 Igastahes, mul on tunne, et nüüd tuleb aeg, mil saan kõvasti erinevaid kohti Ameerikas avastada, siiani mul pole selleks erilist võimalust olnud. Veebruaris lähme vahetusõpilastega St Louis’i linna, mis on küll Missouri osariigis, aga täitsa teises nurgas – 5h kaugusel. Märtsis lähen nädalaks ajaks Washington DC’sse! Meie vahetusprogramm korraldab seal iga aasta sellist üritust nagu Civic Education Week (CEW), kuhu tuleb siis kandideerida ja koha eest võistelda. Räägin mõnes järgnevas postituses täpsemalt, mis see on ja mis seal toimub, sinna veel nõks aega. Lisaks on meil plaanis perega kevadel päris mitmesse põnevasse kohta minna. Aga sellest kõigest ka räägin siis, kui see aeg on lähemal ja plaanid on kindlamad😉
Seniks aga, tsaukitsau ja olgu meil kõigil parim aasta!
❤️
Roosmari USAs 