Selline tunne, et alles mõni päev tagasi kirjutasin ju uue postituse. Tegelt on sellest juba möödas peaaegu terve kuu. Ma ei saa ikka ja jälle mainimata jätta, kui kiiresti siin päevad ja nädalad mööduvad. Raske on sellele mitte mõelda. Aga seda enam tuleb ju iga hetke täiega elada.
Taipasin, et olen suht igatepidi uus inimene sellest ajast, kui siia tulin. Kõiksugu asjad, millega nüüd olen tegelema hakanud, mida ma varem teinud pole. Kõik uued ideed ja tulevikuplaanid. Kõik uued tutvused ja sõbrad. Kõik uued vaatenurgad, mõtted ja kogemused. Vahetusaasta on ikka hull värk.
Üks mu sõber ütles mulle, et vahetusõpilased on veits hullud. No eks natuke vist ongi. Jätavad kogu endise elu sinnapaika, ehitavad üles uue elu, uued tutvused, uued harjumused…ja jätavad selle ka sinnapaika ja üritavad siis endise elu uuesti käsile võtta. Ma mõtlen sellele ilmselt rohkem kui peaks. Ja mul on tuju need mõtted siia kirja panna, niiet sorri, ajan siin vähe sügavamõttelisemat teksti.
Imelik on mõelda, et see elu siin on ajutine. Vähemalt esialgu – äkki ma kunagi tulen tagasi. Kindlasti tulen. Home away from home siiski.
Ma ei arvanud, et mul klikib siin kõigiga nii hästi ja et sõprade leidmine nii lihtsaks osutub. Suur osa sellest on kindlasti see, et võtan osa üpris paljudest asjadest/huvitegevustest. Tip tulevastele vahetusõpilastele: get involved straight away!! ja ärge oma emakeelt unustage😃
Nagu ikka, on vahepeal pääääris palju asju toimunud. Mõned asjad on endiselt samad – bänd on mu lemmik asi üldse!! ja ma olen vahepeal jälle igasugu uusi pille mängima hakanud, kõige muljetavaldavam neist on vist marimba.😀Marching season on nüüd läbi, nüüd on concert band’i aeg. Talvel ja kevadel on meil mitmeid kontserte ja ma ootan seda täiega. Löökpillimängija on hea olla, saab igasugu uusi instrumente mängida – praegu olen iga palaga erineval pillil. Lisaks algas veel jazz band (kuhu saab sisse katsetega, aga mina sain niisama, kuna olen siin vaid aasta) ning detsembris esineme nendega ka. Reaalselt ei kujuta ette, mis ma ilma bändita Eestis peale hakkan. See on selline asi, mida meil lihtsalt ei eksisteeri. Jep, saaksin minna trumme vms õppima, aga see on täitsa teine asi. 😦
Lisaks sellele ühinesin ka winter guard’iga – see on täpselt nagu colorguard, ainult et me ei esine koos bändiga, vaid eraldi, lihtsalt poplaulude jms taustal. Veel üks huvitav asi, mida ma Eestis never ever teha ei saaks. Või siis äkki toon selle endaga Eestisse kaasa?😛
Oktoobri lõpus käisime Omaha Zoo’s. Omaha on linn Nebraskas, meie naaberosariigis, paari tunni kaugusel. Sealne loomaaed on hinnatud Ameerika paremuselt teiseks loomaaiaks. Oli küll täitsa suur, huvitav ja heas korras, ainult ilm oli veits külm. Loomaaias käimine on minu jaoks kuidagi pigem suvine tegevus, siis on seal teistsugune vibe kohe😀
Täitsa oktoobri lõpus oli aga teadagi ju Halloween!! Käisime vahetusõpilastega selle puhul ühe talukese juures maisilabürindis ja kõrvitsaid…uuristamas? nikerdamas? lõikumas? kaunistamas? 😀 ma ei teagi kuidas eesti keeles seda öeldakse, inglise keeles on see igatahes pumpkin carving. See oli veits rõve, kõik kõrvitsa sisu (inglise keeles öeldakse “soolikad”) tuleb käsitsi välja kiskuda. Aga tegelt oli üsna lõbus😋
Tavaliselt toimuvad kirikutes kolmapäeviti tasuta õhtusöögid ja noortegruppide kokkusaamised. Kirik, kus käib minu vahetuspere, korraldas aga Halloweeni-nädalal kommijagamist, käisime seda ka vaatamas. Sadu lapsi, täiskasvanuid, vanemaid prouasid-härrasid, isegi koeri kõiiiiksugu kostüümides. Meil ikka sellist vaatepilti ei näe.
Trick or treat on siiski pigem väiksemate laste teema, meievanused seda eriti ei tee. Niisiis õigel Halloweeni-õhtul käisime sõpradega hoopis ühel a la Harvest Party üritusel, mis toimus samuti ühes kirikus. Võinoh, ma ei tea, kas meie seda just päris kirikuks kutsuksime. See oli siuke tavaline, keskmisest suurema elumaja välimusega hoone suure hooviga, kus saime kiikuda, süüa, jalkat mängida, lõkke ääres olla ja mööda heinapalle joosta. Igatahes, see oli päris tore. Selliseid tasuta üritusi kirikutes toimub üsna palju, lisaks tasuta õhtusöögid jms. Samuti üks asi, mida meil ei ole (vist? vb ma lihtsalt ei puutu sellega eriti kokku).
Esimesel novembril viidi kõik meie piirkonna vahetusõpilased (meid on umbes 15) NWMSU ehk Northwest Missouri State University tuurile – see on ülikool, mis asub minu linnakeses. Seetõttu moodustavad üliõpilased umbes poole Maryville’i elanikkonnast, kuigi minuarust seda eriti aru saada ei ole. Igatahes, see tundub olevat üpris hea ülikool, mitte ülearu suur, linnak on samuti väga ilus ja armas. Neil on suur “lippude väljak”, kus lehvib iga riigi lipp, kust on vähemalt üks õpilane siia õppima tulnud. Ma arvan, et seal võib vabalt umbes 60-70 lippu olla. Soome ja Leedu on esindatud, Lätit ei tea, Eestit aga ei ole. Hirmus äge oleks muidugi siia tagasi tulla ja olla see inimene, kes Eesti lipu siia toob!! Pluss vääääga paljud mu sõbrad ning vähemalt üks mu õdedest lähevad just siia edasi õppima. Aga ma kardan, et minu jaoks see jääb siiski vaid unistuseks. Kui siia tuleksin, läheksin ärindust õppima. Meile anti igast infolehti ja näidisõppekavasid ja värke ja tegelikult see tundub väga huvitav ja ma arvan, et mulle meeldiks seda õppida. Ja see võiks tulevikus väga kasulik olla. Aga…see maksab nii palju. Neil on küll lisastipendiume välismaalastele, ja isegi kui ma saaksin kõik võimalikud stipid, peaksin ikkagi maksma umbes $8000 aastas. Ma ei tea, kuidas ameeriklased sellega hakkama saavad ja pool elu oma õppelaene tagasi maksavad. Totter mu arust.
See selleks. Kohe kui algab november, algavad jõulud. Vähemalt kõigi poodide, söögikohtade ja kõige muu jaoks. Meil tuli natuke lund ka vahepeal. Enda üllatuseks mul ei olnud selle vastu midagi. Mu õde Elle pani isegi jõulumuusika mängima ja mul tuli hull jõulukas peale. Natuke ootan juba seda aega, aga samas see tähendab, et pool aastast on läbi!! Traagiline. Loodetavasti elan üle. Detsembri alguses plaanime pidada mu half birthday’d, sest tõenäoliselt sõidan napilt enne oma õiget sünnipäeva koju tagasi.
Algav nädal tuleb tihe. Olen osa kooli muusikalist, etendame “Elf’i”. Viimastel nädalatel on pea iga õhtu olnud proovid ning tuleval nädalavahetusel on 3 etendust. See on olnud üpris väsitav, aga lõbus ja uutmoodi kogemus. Lisaks sellele on vahetusõpilaste jaoks International Education Week, mille raames peame tegema oma kodumaade kohta koolis esitlusi. Miskil põhjusel see natuke hirmutab mind, sest ma pole kunagi varem niimoodi otseselt Eestit esitlenud, aga küllap saan hakkama 😀
Igatahes, häid jõule ja elagem hetkes!
💚
Roosmari USAs 